Tähistasime Eesti Vabariigi 108. sünnipäeva
20. veebruaril tähistasime kooliperega saabuvat Eesti Vabariigi 108. sünnipäeva.
Aktus tõi kokku koolipere, et jagada rõõmu, uhkust ja eestimeelsust.
Päevajuhtide kõnedes põimusid Eesti kultuurilugu, kirjandus ja meie kooli väärtused. Meenutasime rühmitust Siuru ning selle liikmete poolt eesti kultuuri toodud valget krüsanteemi – puhtuse, rahu ja siiruse sümbolit.
Meenutasime Friedebert Tuglast ja Marie Underit, kelle looming ja vaim kannavad endas eestluse sügavamat hingust ning liikumise Noor-Eesti üleskutset: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“
Tunnustasime sooja aplausiga kooli head partnerit, Narva Muuseumi juhti, Aasta eurooplane 2025 tiitli kandjat – Maria Smorževskihh-Smirnovat.
Kõlas mõte: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“ (Juhan Liiv). Minevikku võib parandada tulevikuga. Igaühel meist on siin oma roll kanda, et maailm mida me iga päev loome – igaüks meist ja me kõik üheskoos, oleks hoolimata võimalikest raskustest tulevikus parem paik – julgelt hoolivam, sallivam, erinevaid arvamusi väärtustav, koosloomeliselt lahendustele orienteeritud, aga ka eestimeelselt eesti keelt ja kultuuri hoidev ning põlvest-põlve edasi andev.
Selles valguses tunnustasime kooli eestimeelseimat õpilast ja eestimeelseimat kolleegi, sest meie kooli üheks põhiväärtuseks on eestimeelsus. Valida sai kogu koolipere. Auhindade üleandmisel osalesid ka eestimeelseimad 2024 – eesti keele õpetaja Julia Simson ja õpilane Andrei Baikov, kes ühtlasi juhtisid kogu aktust.
AASTA EESTIMEELSEIM ÕPILANE – Faina Golubtsova
AASTA EESTIMEELSEIM TÖÖTAJA – Vahur Kurvits – sotsiaalainete õpetaja
Koolipere avaldas tunnustust oma koolijuhile, kes on ise alati valmis teiste panust märkama, väärtustama ja tunnustama. Aktusel tõstsime esile meie
EESTIMEELSUSE KUJUNDAJA – Irene Käosaar – koolijuht
Olete meile eeskujuks! Aitäh!
Aktust ilmestasid õpilaste loodud akrostihhonid Eestimaast – luuletused, kus iga rea algustäht kannab tähendust ja moodustab kokku sõna.
Tantsurühmad esitasid südamlikud etteasted „Pääsukesed“, „Eesti muld ja Eesti süda“ ja „Me oleme Põhjamaa lapsed“, mis kõnelesid rohkem kui sõnad. Paljudele neidudele ja noormeestele oli see esimene kord publiku ees tantsida, ent just see siirus ja pühendumus tegidki etteasted eriti liigutavaks.
Aktus lõppes „Mesipuu“ ühislaulmisega, mis pani südamed veel tugevamalt põksuma ning liitis kõiki veel rohkem üheks tervikuks.
Nautigem meie karget põhjamaist talve ja sini-must-valget looduspilti! Väärtustagem vabadust ja hoidkem üksteist – sest meie loomegi tuleviku Eesti.
Ilusat Eesti Vabariigi 108. sünnipäeva!
Imeliste fotode eest suur tänu Anna Markovale.
Vaata galeriid.