Vilistlased aitavad luua tugivõrgustikku

5. jaanuaril käisid meil külas vilistlased, kes lõpetasid gümnaasiumi eelmisel aastal: Uljana Baskakova, Sabrina Stepanova, Elina Pohjaranta, Lucas Balthazar Loiko ja Stefania Fetisova.

Nad rääkisid ausalt ja vahetult oma teekonnast pärast gümnaasiumi ja jagasid lahkelt oma kogemusi ja praktilisi nõuandeid edasiõppimise teemal – kuidas valida sobiv õppeasutus, millele otsust tehes tähelepanu pöörata ning kuidas vajalikku infot otsida. Nad rääkisid, et on oma valikutega rahul, kuigi mõni neist tegi otsuse varakult, mõni aga üsna spontaanselt. Ühine soovitus kõlas selgelt: tasub minna edasi õppima, vajadusel saab hiljem alati suunda muuta.

Vaheaastat ei soovitanud keegi neist, kuigi mööndi, et mõnele võib see sobida. Samas rõhutati, et pärast gümnaasiumi ollakse veel „õppimise lainel“ ning edasiõppimine tuleb siis kergemini. Kui pikem paus sisse jääb, võib hiljem olla keerulisem õppimiseks motivatsiooni leida ning ka teadmised ununevad.

Juttu tuli ka sellest, mis vahe on gümnaasiumil ja kõrgkoolil. Vastus oli aus: materjali on palju rohkem ja keegi ei käi sul pidevalt järel – vastutus on täielikult sinu enda käes. Kõik tuleb ise ära teha. Ja lisaks tuleb õppida raha lugema.

Räägiti ka sõprussuhetest. Gümnaasiumiaegsete sõpradega suheldakse edasi ning see, kellega suhelda tahetakse, leitakse ka siis, kui õpitakse erinevates linnades. Oluliseks peeti sõprade ja tugivõrgustiku olemasolu ülikoolis, mis annab tuge ja aitab paremini kohaneda.

Kui vilistlased saaksid ajas tagasi minna ja anda endale nõu G3 kevadel, kõlaksid nende soovitused nii:

• ära karda ega muretse – see ei ole maailma lõpp;
• eksamid annavad enesekindlust;
• võta rahulikult, kõik läbivad selle etapi;
• maga rohkem;
• õpi rohkem;
• kuula iseennast, sina tead kõige paremini, mis sulle sobib.

Tartu kohta öeldi, et see on tõeline tudengilinn, kus on tekkinud head sõbrad ja tuttavad.

Rõõm oli kuulda, et vilistlased pakkusid gümnasistidele ka edaspidiseks oma abi ja tuge, küsimuste korral võib nende poole julgelt pöörduda. Tugivõrgustik on oluline ja see kohtumine oli selleks suurepärane näide.

Täname külalisi huvitava, sisuka ja humoorika kohtumise eest!
Suur tänu ka õpetaja Margitile, kes selle toreda kohtumise korraldas!